Kohe varsti on käes rannahooaeg ja mõtlesin, et räägin avameelselt oma kaalust ja kuidas ma sellest võitu sain.
Ärkasin täna hommikul kell 9 üles ja vaatasin, et ma olen paks. Mul ei olnud sellest varem aimugi ja ma ei tea, miks ükski mees tänaval seda mulle ei öelnud – minu mõistmise järgi on selle sõnumi toomine Eesti mehe püha kohus. Oleks vähemalt oodanud siis elementaarsest viisakusest, et mõni tervisegurust bomš oleks tagurdava veoki märguannet imiteerinud, kui ma möödun. Aga ei, tervise eest keegi muret ei tundnud ja siin ma nüüd olen, šokis, leidsin oma kehalt tagumiku.
Alustasin siis ise toitumis- ning treeningprogrammiga, kell oli selleks ajaks juba kümme hommikul, polnud enam täielikult kindel, kas rannahooajaks eesmärgini jõuab. Seda kõike tegin tervise pärast, mitte välimust pärast. Eesmärgiks oli saavutada selline tervis, millega mahuks selga nr 42 ujumisriided.
Kahjuks pärast kohvi joomist kaldusin eesmärgist tõsiselt kõrvale, motivatsioon oli kadunud, sest ette oli jäänud üks raamat, mida paari peatüki vältel kuidagi käesti ei õnnestunud panna. Õnneks päästis olukorra kodune kass, kes lõi haagiga toas joostes tagajalgadega kapiukse kinni. See väike kuid tähenduslik moment raputas mind teele tagasi, sest sulgunud kapiuks tuletas meelde mis on elus tõeliselt tähtis ning seda, et kui sa oled paks, siis su riided on suuremad ja kapi uks ei pruugi enam kinni minna.
Need on kaardid, mis on laual, see on muusika, mis mängib.
Kasutades seda hetkelist vaimuselgust ära, rebisin raamatu tükkideks ja viskasin rõdult alla. Hoidsin käsi üleval taeva poole, et oma võitu lodevuse üle tähistada.
Saabunud oli lõuna. Veetsin tunni, püüdes otsustada, millise nr 42 ujumisriide komplekti ost interneti outletist oleks kõige mõistlikum ning mis värv sobiks kõige rohkem nahaga, mis on õlavarreni ning säärteni pruun ning edasi portselanvalge.
Laadisin igaks juhuks alla neli erinevat 30-päeva spordi väljakutset kõhulihaste, kätelihaste, karvalihaste ja kaelalihaste treenimise osas. koostasin Exceli tabeli arvutamaks, kuidas oleks kõige efektiivsem mahutada need kavad ühe päeva sisse, et jõuaks õhtuks valmis. Otsustasin läbida igast programmist viimase päeva, seega saavutada paljuoodatud lõpptulemus efektiivsemalt. Mõtistklesin, miks nad ise selle peale ei tulnud.
Vaatasin videot mehest, kes oli aastaga kaotanud 75 kilo ja nägi välja nagu kõige kaunim gasell, keda eal 500k eest opereeritud oli. Vaatasin järele, kui palju maksab rasvaimu Tartu iluopidesalongides. Polnud väga üle mõistuse, aga loobusin, sest ilmnes, et pärast rasvaimu peab 6 kuud järjest harjutusi tegema ja dieeti pidama, mis tundub nagu petta saamine.
Ma polnud midagi söönud kella kümnest saati ja kell oli juba kaks päeval, see hakkas mu käitumist ja tujusid mõjutama. Mu sõpradel oli minuga raske, nad oli tüdinenud sellest, et räägin juba pool päeva oma tervise plaanist ja olid mures, et ma olen anorektikuks hakanud ja olen täielikuks spordihulluks muutunud. Nad ei tundnud mind enam ära.
Nüüd polnud veel kaua jäänud, olin programmis püsinud vastupidiselt kõigi arstide ja negatiivsete inimeste märkustele ses osas, et neid ei huvita mu välimus ja neid huvitab ainult see, et ma olen igav, kui ma olen väsinud, tujust ära ja näljane. Samuti olin läbi elanud tõususid ja mõõnasid. Kuid järgnevaks löögiks ei olnud ma üldse valmis, see tabas nagu välk mida polnud Lighning mapsis ega ilm.ee’s kirjas.
Ühesõnaga, kell oli kolm päeval ja saabunud oli kaalu-platoo, see tähendab, et ükskõik mida tehes püsib kaal sama. Ma olin platoo murdmiseks valmis ükskõik milleks, välja arvatud selleks, mida põhiliselt kõik treenerid ja arstid soovitavad, et mõne aja jooksul süüa rohkem kui tavaliselt, et ainevahetust turgutada. Mul polnud plaanis olla arstide ori, ma olen vaba naine ja tean ise paremini, mida Buduaari foorumis soovitatakse. Seega jätkasin toitumiskavaga sellisel moel, nagu on loomulik, mässisin end üleni kilesse ja loobusin vee joomisest. Oodates sisustasin oma aega pudeli hea kalorivaba viinakokteiliga ning paari paki orgaaniliste sigarellodega.
Pärast tervistavat spad premeerisin end ühe avokaado ning ühe paki või söömisega, võipaki ostmiseks pangalaenu taotlemine võttis natuke aega, aga tasus ära, sest või on täis vitamiine ning ei tekita õhtuks punnis kõhtu ega kaalu tõusu, nagu liitri (kilo!) vee joomine teha võib. Hoolimata sellest pühendumusest, näitas kaal sama numbrit. Raevust võtsin kaalu enda kätte, kruttisin seiereid natuke tagasipoole ja kaalusin enda uuesti. Pühkisin pisarad ja naeratus tuli iseenesest suule, platoo ehk seisev näit oli murtud.
Nüüd saabus aeg tibusid üle lugeda, kell oli viis õhtul ja järvevesi oli päikse poolt soojaks köetud ning ootas suplejaid üksteise kehasid hindama. Vaatasin esmakordselt pärast transformeerumist peeglisse ja mu sinakashalli aukjasse silmanurka ilmus rõõmupisar – mu vaevarikkad pingutused selle teekonna jooksul olid vilja kandnud, ma olin nüüd peenike ja tervislik ning võisin dieedi tarvikud aastaks kappi tagasi panna.
Ma tahaks tänada kõiki, kes mind sellel rännakul aitasid ning Obamat.
Paintings by 5erg 