Agnostiline vaktsineerija

Eesti vaktsineerimiskampaaniad on ehitatud eeldusele, et kõik tahavad kõigile head ja tahavad endale head ja parimat ja odavamat ja lihtsaimat lahendust. Aga miks jätta pooled välja? Millest eestlastel omavahel rääkida on, kui kõik on 10 minutiga tehtud, oldud, koju mindud? Ega aastast aastasse saa ilmast ka rääkida, nii pime on, et ei näegi mis seal õues toimub.

Siin on mõned inspireerivad näidisolukorrad, kus vaktsineerimine on õnnestunud või võiks teoorias õnnestuda. Kõik lood on 100% tõsi ja öeldud otse ilma hämamata.

Korruptsiooni jõul toimuv difusioon
Nägin mitmel korral mööda sõites, et kesklinna on tekkinud imelik kuldne maja, mille fassaadil on leegiheitjad ja sekretär tundus mega ebasõbralik. Ignoreerisin seda maja mitu nädalat, kuid lõpuks hakkasin kuulma ühelt ja teiselt poolt, et nad hoiavad seal vaktsiine ja kellelegi neid ei anta ega isegi kasutata. Samas ei jäänud märkamata väike vastuolu – iga kord möödudes oli maja taga väikse ukse juures kolm-neli inimest (osa isegi kapuutsiga), kellel oli käsivarde löödud suur sätendav süstal püsti. Nad väristasid oma süste seal ja itsitasid omavahel ja tegid teiste üle nalja. Viskas kopa ette sellest itsitamisest ja onupojapoliitikast, nii et otsisin oma perekonnatuttava ja keskkoolikaaslase välja, kes seal majas töötasid ja lasin endale ka vaktsiini sebida. Jäin ka veidi kauemaks, et nende üle naerda, kes veel jaole polnud saanud. Hiljem kuulsin veel, et terve maja oli väikse ukse kaudu vaktsiinidest tühjaks difundeerunud.

Mul on naabrist kallim vaktsiin
Vaktsineerisin end, kuid ma pean ütlema, et kuigi tasuta vaktsiinidel pole ka midagi viga ja ma ei mõista hukka neid, kes tasuta saavad, aga minu oma maksis kuskil umbes 897.45 € kanti. Ma ei tea. Kahjuks jah, avalikust poest seda ei saanud, pidin töölt puhkuse võtma, et seda ära toomas käia. Kätte sai ilma uksesildita baarist, avokaado ja Latte vahelt.

Mul on tegemist ja eelistaks palun katkuaega, mis sobib minu plaanidega kokku
Vaktsiinikataloogi viimasel leheküljel, pärast leheküljenumbrit ja lehe serva isegi, oli välja toodud üks huvitav kiir-vaktsiin, mille tõhusus oli väikseim, mida ealeski olen näinud. Selle efektiivsust ei saanud isegi protsentides väljendada, vaid oli lisatud pilt õlakehitusest. Ma sõin selle süsti korralikult ära ja jäin kohe haigeks ka, aga vähemalt ei pea suguvõsa kokkutulekut ära jätma, sest protseduurid on tehtud.

Pfizeri aktsiad
Ma ostsin Pfizeri aktsiaid, järgmisel päeval olid need kohe +20%. Mõtlesin järele, et ah sel Pfizeril ei ole ikka häda midagi.

Alkohol
Praegu pole eestlastele mõtet vaktsineerimise altkäemaksuks alkoholi pakkuda, ma ei jõua oma Läti õlletki ära juua ja üldse võibolla hakkasin karsklaseks ja korralikuks, ma ei tea veel, otsustan pärast viimase kasti lahendamist. Kuna ma ise ei joo, aga tean selgelt, et teised seda armastavad, siis käisin välja idee. Lubasin vaktsineerida, kui mulle motivatsiooniks väljastatakse ametlik luba, et ma võin kellegi mõnusasse külma õlleklaasi peotäie soola visata. Mu elu on täiesti muutunud pärast seda, kui leidsin, et selleks ei pea terve Eesti baare sulgema, et kellegi õhtu ära rikkuda. Samuti, see baaride sulgemine oli nõme, sest nüüd peab otsese konflikti saamiseks nii kaugele sõitma, ning vabaduse väljakule otsebussi polegi.

Laske Venivillem sisse!
Kui teie patareijänkust naabrimees koputab terve linna uksed läbi, et kõigile koju kätte toimetada personaalne sõim maskide ja maailma osas, siis on statistilise vea piires tõenäosus, et ta lõpuks satub ka vaktsiinikeskuse uksele koputama ja räuskama. Tuleb õigel ajal uks lahti teha ja süstlaga vastas olla. Pluss üks kirjas.

Lagedus

Mul on vaja prügi välja viia, aga ma mõtlesin, et ei viitsi, nii et teen parem paar referendumit laimiga ja pärast vaatan mis majandusest saab.

Ink sketch 8×12

Antivaxx on antivaxx off

Ma kuulsin, et mu naabri sõbranna lapsele olevat vaktsiin tehtud ja laps olevat prillid pähe pannud ja hakanud niimoodi viitele õppima, nagu eales varem! Ma mõltesin siis, et nojah, imelik juhus, aga vahet pole – aga oota, pea kinni! Siis tuli välja, et mu töökaaslase üleeelmise ülemuse õe lapse lasteaiasõbra tädi ema naabri lapsega oli täpselt sama juhtunud!
Tegin siis nüüd kiiresti uudihimust endale neljanda puugivaktsiini(sest praegu on soovitav teha just seda), ja kuramus, see on tõsi, mis on räägitud! Ma tunnen ennast mega targalt hetkel ja see muutus algas minutite jooksul pärast vaktsineerimist.

Vaja on maalida talve

Lumi

Ootame lund! Esimest korda sadas lund oktoobris. Tartus oli oktoobri keskel just olnud oranž kuumalaine, mis oli Ophelia poolt lõunast siia põhja linnakesse puhutud ning parkad seestpoolt vettima pannud ning seejärel ainult nädal aega hiljem pidi botaanikaaias jalutades turistile kobrastest rääkides lumelögas varbaid leotama, siis tekkis küll idee, et lumi oktoobris –  see polnud see milles me kokku leppisime, see polnud see mida me tellisime,  tühistada.

Täna jaanuaris peame aga lumevalvet ja leppisime kokku, et kui ta tuleb,  siis hüppame kohe autosse ja hakkame aga pildistama ja vaatama, enne kui on hilja.

Oodates hoian kitsad püksid jalas selleks, et püsti seismine, aknast välja vaatamine ja Fairy‘ga mandariinide pesemine oleks mugavam võrreldes istumise ja teleka vaatamisega.

 

Tere

Lõpuks ütleksin tere, sest see on uus teema! Peab ütlema, et see on inspireeritud sellest, et ostsin endale uue kilekotitäie õlivärve, enne seda oli mul 9 värvi ja nüüd on ligi 30. 30 õlivärvi on inimese jaoks ilmselgelt liiast, et nendega alustada, uute värvide ostmine ei aita selle vastu, kui neid kasutada ei oska. Alustada võiks 1-3 värviga, see on piisavalt lõbus; ma tahaks alustada sinisest.

 

Mis on värvituubis

Siinjuures vaatan ühte sinist värvi, nimega tseruleum (Cerulean blue). See on soe sinine, mis on natuke hallim, kui tsüaansinine. Seda võib proovida segada sellisel moel, et võtta näiteks tsüaansinist (cyan) koos valgega ja lisada hästi natuke muda, ehk siis väga väike kogus kas musta, kollast või punast. Kollase asemel võib proovida ka rohekat, siis on võibolla kergem segada.

 

 

 

Õlivärvid välja pärast mitut aastat

Minu esimene taaskohtumine oma ammu ostetud 9 õlivärviga toimus nii, et proovisin maalida ühte abstraktset portreed. Selleks valisin võimalikult kontrastse pildi mis tuleks välja hoolimata sellest, et ma eriti õlivärvidega praegu midagi teha ei oska peale selle, et võtan pintsliga paletilt värvi ja asetan selle lõuendile. Sellest praegu piisab, paksude värvidega plödistamine on piisav. Allpool on kolm etappi.

Õlimaal lõuendil, esimene samm “Öövalve”

 

 

Õlimaal lõuendil, esimene samm  “Öövalve”

Õlimaal lõuendil, valminud töö “Öövalve”

 

Teiseks tekkis soov alustada ühte abstraktset maali liustikujärve matkal nähtu põhjal. Kui me seal ringi jalutasime (Islandi saarel), siis väga sinised jäätükid peegeldasid oma sinist värvi ümbrusesse ja nägid külma udu ja tumehallide pilvede taustal välja nagu midagi oleks valesti – keegi oli oma kohati isegi erksinisest plastmassist jäämäed randa unustanud, need ei näinud tõelised välja ja see, et vahepeal pistsid vee alt pea välja hülged – unustage ära, see oli ilmselgelt lavastatud stseen. Sellegipoolest tegin pilte nii palju kui jõudsin – igaks juhuks kui hiljem peaks välja tulema, et põhja saared päriselt näevadki iga päev sellised välja. Antud foto on tehtud keskpäeval, pilvede alt on natuke näha madala päikse soojemat kuma ja pilt on üsna valgusküllane hoolimata sellest, et taevas on tumehall.

Helesinine Jäämägi Islandi saarel

Õlimaali tehes sai rõõmuga kasutada sinist, halli ja kollast. See on looduslik kombinatsioon ja seega on juba esimesest kihist alates rahustav, sest pole vaja midagi ennenägematut tõlgendama hakkama, sinu ees on lihtsalt üks hea helesinine 1000 aasta vanune jää(lume)tükk keskpäevase roosaka päikse taustal – sellise olustiku puhul ei ole mingit sisemist kahtlust, et see on harmooniline, põlvkonnad on ses osas juba kokkuleppele jõudnud.

 

Abstraktne õlimaal inspireeritud fotoretkest “Jäämägi Islandil”

 

Ma ikka katsun näpuga neid maale pealt iga päev, ega nad ära küll ei kuiva vist kunagi.

 

 

 

Minu 9:00-17:00 võitlus kaaluga

Kohe varsti on  käes rannahooaeg ja mõtlesin, et räägin avameelselt oma kaalust ja kuidas ma sellest võitu sain.

Ärkasin täna hommikul kell 9 üles ja vaatasin, et ma olen paks. Mul ei olnud sellest varem aimugi ja ma ei tea, miks ükski mees tänaval seda mulle ei öelnud – minu mõistmise järgi on selle sõnumi toomine Eesti mehe püha kohus. Oleks vähemalt oodanud siis elementaarsest viisakusest, et mõni tervisegurust bomš oleks tagurdava veoki märguannet imiteerinud, kui ma möödun. Aga ei, tervise eest keegi muret ei tundnud ja siin ma nüüd olen, šokis,  leidsin oma kehalt tagumiku.

 

Leidsin oma kehalt tagumiku

 

Alustasin siis ise toitumis- ning treeningprogrammiga, kell oli selleks ajaks juba kümme hommikul, polnud enam täielikult kindel, kas rannahooajaks eesmärgini jõuab. Seda kõike tegin tervise pärast, mitte välimust pärast. Eesmärgiks oli saavutada selline tervis, millega mahuks selga nr 42 ujumisriided.

Kahjuks pärast kohvi joomist kaldusin eesmärgist tõsiselt kõrvale, motivatsioon oli kadunud, sest ette oli jäänud üks raamat, mida paari peatüki vältel kuidagi käesti ei õnnestunud panna. Õnneks päästis olukorra kodune kass, kes lõi haagiga toas joostes tagajalgadega kapiukse kinni. See väike kuid tähenduslik moment raputas mind teele tagasi, sest sulgunud kapiuks tuletas meelde mis on elus tõeliselt tähtis ning seda, et kui sa oled paks, siis su riided on suuremad ja kapi uks ei pruugi enam kinni minna.
Need on kaardid, mis on laual, see on muusika, mis mängib.
Kasutades seda hetkelist vaimuselgust ära, rebisin raamatu tükkideks ja viskasin rõdult alla. Hoidsin käsi üleval taeva poole, et oma võitu lodevuse üle tähistada.

 

Võit lodevuse üle

 

Saabunud oli lõuna. Veetsin tunni, püüdes otsustada, millise nr 42 ujumisriide komplekti ost interneti outletist oleks kõige mõistlikum ning mis värv sobiks kõige rohkem nahaga, mis on õlavarreni ning säärteni pruun ning edasi portselanvalge.
Laadisin igaks juhuks alla neli erinevat 30-päeva spordi väljakutset kõhulihaste, kätelihaste, karvalihaste ja kaelalihaste treenimise osas. koostasin Exceli tabeli arvutamaks, kuidas oleks kõige efektiivsem mahutada need kavad ühe päeva sisse, et jõuaks õhtuks valmis. Otsustasin läbida igast programmist viimase päeva, seega saavutada paljuoodatud lõpptulemus efektiivsemalt. Mõtistklesin, miks nad ise selle peale ei tulnud.
Vaatasin videot mehest, kes oli aastaga kaotanud 75 kilo ja nägi välja nagu kõige kaunim gasell, keda eal 500k eest opereeritud oli. Vaatasin järele, kui palju maksab rasvaimu Tartu iluopidesalongides. Polnud väga üle mõistuse, aga loobusin, sest ilmnes, et pärast rasvaimu peab 6 kuud järjest harjutusi tegema ja dieeti pidama, mis tundub nagu petta saamine.

Ma polnud midagi söönud kella kümnest saati ja kell oli juba kaks päeval, see hakkas mu käitumist ja tujusid mõjutama. Mu sõpradel oli minuga raske, nad oli tüdinenud sellest, et räägin juba pool päeva oma tervise plaanist ja olid mures, et ma olen anorektikuks hakanud ja olen täielikuks spordihulluks muutunud. Nad ei tundnud mind enam ära.

Nüüd polnud veel kaua jäänud, olin programmis püsinud vastupidiselt kõigi arstide ja negatiivsete inimeste märkustele ses osas, et neid ei huvita mu välimus ja neid huvitab ainult see, et ma olen igav, kui ma olen väsinud, tujust ära ja näljane. Samuti olin läbi elanud tõususid ja mõõnasid. Kuid järgnevaks löögiks ei olnud ma üldse valmis, see tabas nagu välk mida polnud Lighning mapsis ega ilm.ee’s kirjas.

Ühesõnaga, kell oli kolm päeval ja saabunud oli kaalu-platoo, see tähendab, et ükskõik mida tehes püsib kaal sama. Ma olin platoo murdmiseks valmis ükskõik milleks, välja arvatud selleks, mida põhiliselt kõik treenerid ja arstid soovitavad, et mõne aja jooksul süüa rohkem kui tavaliselt, et ainevahetust turgutada. Mul polnud plaanis olla arstide ori, ma olen vaba naine ja tean ise paremini, mida Buduaari foorumis soovitatakse. Seega jätkasin toitumiskavaga sellisel moel, nagu on loomulik, mässisin end üleni kilesse ja loobusin vee joomisest. Oodates sisustasin oma aega pudeli hea kalorivaba viinakokteiliga ning paari paki orgaaniliste sigarellodega.

 

Metoodika välja töötamine

Pärast tervistavat spad premeerisin end ühe avokaado ning ühe paki või söömisega, võipaki ostmiseks pangalaenu taotlemine võttis natuke aega, aga tasus ära, sest või on täis vitamiine ning ei tekita õhtuks punnis kõhtu ega kaalu tõusu, nagu liitri (kilo!) vee joomine teha võib.  Hoolimata sellest pühendumusest, näitas kaal sama numbrit. Raevust võtsin kaalu enda kätte, kruttisin seiereid natuke tagasipoole ja kaalusin enda uuesti. Pühkisin pisarad ja naeratus tuli iseenesest suule, platoo ehk seisev näit oli murtud.

Nüüd saabus aeg tibusid üle lugeda, kell oli viis õhtul ja järvevesi oli päikse poolt soojaks köetud ning ootas suplejaid üksteise kehasid hindama. Vaatasin esmakordselt pärast transformeerumist peeglisse ja mu sinakashalli aukjasse silmanurka ilmus rõõmupisar – mu vaevarikkad pingutused selle teekonna jooksul olid vilja kandnud, ma olin nüüd peenike ja tervislik ning võisin dieedi tarvikud aastaks kappi tagasi panna.

 

Katke laud ja pühkide tolmust parim portselan, ilu on koju saabunud

Ma tahaks tänada kõiki, kes mind sellel rännakul aitasid ning Obamat.