Vaja on maalida talve

Lumi

Ootame lund! Esimest korda sadas lund oktoobris. Tartus oli oktoobri keskel just olnud oranž kuumalaine, mis oli Ophelia poolt lõunast siia põhja linnakesse puhutud ning parkad seestpoolt vettima pannud ning seejärel ainult nädal aega hiljem pidi botaanikaaias jalutades turistile kobrastest rääkides lumelögas varbaid leotama, siis tekkis küll idee, et lumi oktoobris –  see polnud see milles me kokku leppisime, see polnud see mida me tellisime,  tühistada.

Täna jaanuaris peame aga lumevalvet ja leppisime kokku, et kui ta tuleb,  siis hüppame kohe autosse ja hakkame aga pildistama ja vaatama, enne kui on hilja.

Oodates hoian kitsad püksid jalas selleks, et püsti seismine, aknast välja vaatamine ja Fairy‘ga mandariinide pesemine oleks mugavam võrreldes istumise ja teleka vaatamisega.

 

Tere

Lõpuks ütleksin tere, sest see on uus teema! Peab ütlema, et see on inspireeritud sellest, et ostsin endale uue kilekotitäie õlivärve, enne seda oli mul 9 värvi ja nüüd on ligi 30. 30 õlivärvi on inimese jaoks ilmselgelt liiast, et nendega alustada, uute värvide ostmine ei aita selle vastu, kui neid kasutada ei oska. Alustada võiks 1-3 värviga, see on piisavalt lõbus; ma tahaks alustada sinisest.

 

Mis on värvituubis

Siinjuures vaatan ühte sinist värvi, nimega tseruleum (Cerulean blue). See on soe sinine, mis on natuke hallim, kui tsüaansinine. Seda võib proovida segada sellisel moel, et võtta näiteks tsüaansinist (cyan) koos valgega ja lisada hästi natuke muda, ehk siis väga väike kogus kas musta, kollast või punast. Kollase asemel võib proovida ka rohekat, siis on võibolla kergem segada.

 

 

 

Õlivärvid välja pärast mitut aastat

Minu esimene taaskohtumine oma ammu ostetud 9 õlivärviga toimus nii, et proovisin maalida ühte abstraktset portreed. Selleks valisin võimalikult kontrastse pildi mis tuleks välja hoolimata sellest, et ma eriti õlivärvidega praegu midagi teha ei oska peale selle, et võtan pintsliga paletilt värvi ja asetan selle lõuendile. Sellest praegu piisab, paksude värvidega plödistamine on piisav. Allpool on kolm etappi.

Õlimaal lõuendil, esimene samm “Öövalve”

 

 

Õlimaal lõuendil, esimene samm  “Öövalve”

Õlimaal lõuendil, valminud töö “Öövalve”

 

Teiseks tekkis soov alustada ühte abstraktset maali liustikujärve matkal nähtu põhjal. Kui me seal ringi jalutasime (Islandi saarel), siis väga sinised jäätükid peegeldasid oma sinist värvi ümbrusesse ja nägid külma udu ja tumehallide pilvede taustal välja nagu midagi oleks valesti – keegi oli oma kohati isegi erksinisest plastmassist jäämäed randa unustanud, need ei näinud tõelised välja ja see, et vahepeal pistsid vee alt pea välja hülged – unustage ära, see oli ilmselgelt lavastatud stseen. Sellegipoolest tegin pilte nii palju kui jõudsin – igaks juhuks kui hiljem peaks välja tulema, et põhja saared päriselt näevadki iga päev sellised välja. Antud foto on tehtud keskpäeval, pilvede alt on natuke näha madala päikse soojemat kuma ja pilt on üsna valgusküllane hoolimata sellest, et taevas on tumehall.

Helesinine Jäämägi Islandi saarel

Õlimaali tehes sai rõõmuga kasutada sinist, halli ja kollast. See on looduslik kombinatsioon ja seega on juba esimesest kihist alates rahustav, sest pole vaja midagi ennenägematut tõlgendama hakkama, sinu ees on lihtsalt üks hea helesinine 1000 aasta vanune jää(lume)tükk keskpäevase roosaka päikse taustal – sellise olustiku puhul ei ole mingit sisemist kahtlust, et see on harmooniline, põlvkonnad on ses osas juba kokkuleppele jõudnud.

 

Abstraktne õlimaal inspireeritud fotoretkest “Jäämägi Islandil”

 

Ma ikka katsun näpuga neid maale pealt iga päev, ega nad ära küll ei kuiva vist kunagi.